Lõpp

torm tõuseb, taevas läeb tuliseks
teeäärtes kõle, judisev vesi
nähtamatu mees tuli silmade välkudes
see, kes porilombis nägu pesi,
ei keeranud pead

homme või millalgi saabuvad laevad
hulk haavatuid viiakse ära
need, kes jäävad, kaiveerest kaevad
kuni uttu kaob paadipära
ja helendavad read

süttivad korstnad ja katused
põgenejatel põlevad juuksed
olgu siis süütud või patused
vaikus summutab nuuksed
miks, kas sa tead?


--


Sa ei peatu kui ma jooksen
ei oota mind enam järele
minu süda sind märgates
juba ammu ei värele.

kogu see unistuste ookean
muutumas kõrbeks on pea
piinan end pattu otsides
ehk pihtides parandaks vea.

Ahastades jumala poole
(häbenedes viimsetki rivi)
lootes vägevaid valesid.
...see visaku esimene kivi.


--