...

Pimedus on hea
mu silmi peeglist ei paista
Öö langeb alla
vahedalt kui giljotiin

Kergelt kaotan pea
Kirgi ja ihasid haistan
Kuulen uksekella
Sa oledki jälle siin

--
Pisarad I ja II

Keegi pillas oma südame
mu silmadesse
Nagu külma vihma
või raheterad, mis ei sulagi
kunagi

Keegi poetas oma pisarad
padja pehmusesse
Oodates armastust
õnne või midagi
Kedagi

Keegi, keda MEIE ei tunne
juuste varjus nuttis
häbelikult ja salaja
Viina jõi ja sigatses
ennast leida igatses

-

Üritasid uputada piina
sellesse hägusesse viina
ja sa nutsid, sest enam
ei suutnud sa ilma
Viibates käega ja öeldes, et
"suits läks silma."

--

Kõik tundub vastik
liiga uus
eile kukkus kildudeks
lemmikkruus.
Mis loevad mu pisarad,
patja karjutud ei-d
eelmisest korrast surnud
sündinud tähti on miljoneid.
Ei ühtegi tõde,
ainult valetad, põikled.
Mille ees ma siin
õieti võitlen?

--

Ei sobi

Sa lähedki EDASI
näen, kuidas vesi tõuseb
isegi mullikesi pole
ainult juuksed paistavad veel

Kõnnin TAGASI
nahk mureneb tasakesi
mingit muret pole
las ma lagunen teel

--

Moodne armastus

Siis kui sa magasid
pöördusid pahupidi lood
puhus valged ja vagased
ümber soe tuulehoog

Katseaeg saatana sängis
linades lämmatav kuumus
tunneb see, kes enne vaid mängis
tõe põhjatut julmust

Kuningas kahvatuna ärkas
unes kaotatud trooni sai tagasi
siiski vaikselt kahtlus tärkas
mida sa tegid, kui mina magasin?