Hirm

Hõljus ähvardavaid varje
õhus tardus appikarje
jäätus purikaks mu ligi
sellega mind tapetigi.


--


Nägin unes, et elada oli kerge
Nägin unes, et armastasid mind
hoidsid mind soojalt ja kindlalt.
Asi seegi.

Reaalsus on vastikult selge
Hingeks on suitsuvine
Kuidas elada olles
Eikeegi
Käed on tühjad. Vaid kindad.
Olen tõeline.

--

Vahet pole.

Sa lähedki EDASI
näen, kuidas vesi tõuseb
isegi mullikesi pole
ainult juuksed paistavad veel

Kõnnin TAGASI
nahk mureneb tasakesi
mingit muret pole
las ma lagunen teel


--


Kass, kes kõndis omapäi

Taas öö, taas siravad tähed
Värvin huuled, võtan tagi ja lähen
mu sõber ja armsam on öö
pimedusest ma araks ei löö
Kuulan mõnuga hääli ja krabinaid
Koerte kauget hauku, armunute sosinaid.

Hei, joodik, mida hõiskab su suu
Tahad mu armuke olla? Fuu
Jäta mind heaga rahule
enne, kui mu veri läeb vahule
Mina käin üksi, mina käin ise
Pihta ei saa täpseimgi vise.

kedagi iialgi ligi ei lase
Kõik on ohtlikud vaenlased
Silmad kas metsikud või tüüned
alati Alati löögivalmis küüned
eemale hoidke, kui öösiti lähen
taas öö, taas siravad tähed



--



Tahtsin ju säästa sind pakaselt-tuultelt
Soovisin aidata, unustades enda
Nõmedaid sõnu vaid pudenes huultelt
teadsin, et alandav oli mu hüüd.
Olin kord näinud üht minevat nõnda
ja teda enam polegi nüüd.
Läksin, sest pidin, mul polnudki valus
Segavalt ränkrasked lumehelbed jalus
Ei, ma ei nutnud, see oli vaid uni
See oli mu silmi sadanud lumi


--

Inspireeritud tüdrukust tänaval

Seisan ja naeratan veel
märg vihmaveest
Rõõmus õnnelik on meel
Ootan ühte meest.

Ootan kaua, ta ei tule
Otsin talle õigustust
Süda mõistust ka ei kuule
Domineeriv värv on must.

Kõikjal kobrutamas muda
hullun vihmahäälest
Tuimalt vaatan välja süda
voolab püksisäärest.