Taeva alla on tõusnud torm. Linnud ja lennukid ei lenda, laevad ei lähe mere lähedalegi. Loomad ja inimesed on pugenud oma soojadesse turvalistesse urgudesse. Kõik on vaikne.
Torm on nii tugev, et puud isegi ei liigu, rohulibledki püsivad paigal. Päike ei paista, pole ei öö ega päev, ainult kuu viskleb taevarannal vasakule ja paremale: “Räägi ära, ütle välja, sosista kõrva, pihi puhtaks oma patune hing…”
Muidugi, et imelik, aga näe, küünlaleek hakkas jälle värelema. Torm suri püstipäi, ning tuuled puhuvad taas nagu mullu ja muistegi.
Tuesday, April 29, 2008
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment