-Pettumus-

Päike oli merre vajunud, ise kuum ja tuline kui hõõguv raud. Tüdrukule tundus isegi, nagu oleks ta sisinat kuulnud, hetkel, mil too punane taevakeha vette libises. Ta võttis poisil käest ja küsis innukalt :”Kas kuulsid?” Poiss vaatas talle arusaamatult ja küsivalt otsa:” Mida ma kuulma pidin?”
Nad jalutasid läbi öise vanalinna, taevas oli selge ja tähed sirasid romantiliselt. Väikesele kõnniteele põigates lootis tüdruk noormehegi samale lainele saada, kuid pidi pettuma. Poiss süütas hoopis sigareti ja ostis putkast õlut. Nad istusid suure tamme alla murule. Rohi oli niiske ja poiss andis tüdrukule oma teksatagi istumise alla. Tüdruk naeratas heldinult ning naaldus vastu poissi. Ta juuksed lõhnasid apelsinide järele.
“Kallis,” sosistas poiss. “Vaata kui palju tähti taevas on! Nii palju kui on tähti täna öösel, nii kaua me teineteist armastame. Iga aasta jaoks oma täht. “
Tüdruku silmad valgusid pisaraid täis. “Issand kui ilusasti sa ütlesid!” Nad embasid vaikides ja heitsid murule pikali, poisi käsivars tüdruku pea all.
“Mõtle vaid, “ hakkas tüdruk rääkima. “Varsti läheme meile ja ma teen su oma vanematega tuttavaks. Isale sa kindlasti alguses ei meeldi, aga küll ta harjub, kui näeb, et me tõepoolest teineteist armastame. Emaga pole probleeme, tema võtab su kiiresti omaks. Siis olemegi juba nagu üks suur perekond. Kuule, kui me abiellume, keda me pulma kutsume ? Merlet küll ei kutsu, ta joob ennast jälle täis ja teeb kõiksugu nõmedusi. Nagu selle, mis ta nimi nüüd oligi, noh, see sinu sõber… Jah, just, Teedu pulmas. Kus me elama hakkame ? Meile küll kolida ei saa, mina nendega koos elada ei taha. Läheks tööle, koguks raha, ostaks oma maja… Mõtle kui kihvt, elaks kuskil mere ääres suures valges häärberis, lastel ka ruumi joosta. Palju lapsi sa üldse tahad ? Kolm võiks ikka olla, onju ? Mis lastele nimeks panna ? Ah, mõtleme seda siis, praegu ei tea ju, mis nimed sel ajal moes on. Kuhu sa tööle minna tahad, mis sind huvitab ? Vaata, kunagi sa rääkisid midagi kompuutritest, see oleks vist päris soliidne koht. Ma ise mõtlen veel, võib-olla tädi kaudu saan ühe tööotsa… Nii imelik, varsti abiellume, läheme tööle, saame lapsi, kaugel see pensionipõlvgi enam. Ja siis saame oma laste pulma minna jalga keerutama, lahe, eks ? Kuuled vä ? Mis sa tahad nüüd öelda, et jäid magama vä ? Ärka kohe üles ja ütle mulle, kuiväga sa mind armastad ! Armastad onju ? Kuuled vä ? Mis sa oled nagu surnud vä ?!”

Ja oligi.